1 ⸤Juda-yambumanga yi mare Perisi muluring.⸥ Yi-Perisi akumanga yi te, bi ‘Nikodimas’, yu Juda-yambuma nukurum kanjoll yi te, 2 yu Yesos mulurumna sumbulsuli omba kene, yundu nimba mele: “Rapai, ‘Nu Pulu Yili wasie molkulu kene ung-bo tunjunindu urunu.’ nimbu piliilimulu. Yi te ‘Pulu Yili-kene naa molkanje Pulu Yili-ni ulu-tonduluma telemú mele nu-ni tellu aku-sipa yu-ni kapula naa telka. Ulu telluma-ni Pulu Yili-kene wasie molembele mele liipa ora silimú.’ nimbu piliilimulu.” nirim.

3 Yesos-ni pundu topa yundu nimba mele: “Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Yambu te alsuku naa míngi lem yambu kanili-ni Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú koleale manda naa kanupa yunga talapena manda naa molumba.” niker.” nirim.

4 Nikodimas-ni yundu nimba mele: “Yambu te anda lepa molemú kene yu nambi-siku mingíye? Yu anumunga oluna alsupa manda suku pumba, anumu-ni yu kapula membaye?” nirim.

5 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni nu aima sika nimbu siker: ‘Yambu te nole-ni kepe Minéle-ni kepe mi naa míngli lem yambu kanili Pulu Yili-nga kangambula naa molupa Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana suku kapula naa pumba, mólu. 6 Méle kangiele-ni melemú méle akili kangiele, yu mana molumba mélale mindi. Méle Pulu Yili-nga Minéle-ni melemú méle akili minéle, méle akili mindi Pulu Yili molemúna manda pupa molumba.’ niker.

7 “Akiliinga na-ni nundu nimbu mele: “ ‘Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana pamili.’ ningí yambuma pali ui alsuku meangi.” nikerelendu numanu pulele naa pilíí. 8 Popuremale yunu piliipa kolea lupa-lupamanga popuremi tolemú kene eni yunga ungele piliiku, mélema lop-lopi telemú kanolemele, akiliinga-pe yu naa kanuku yu wendu olemúna kepe pulimúna kepe naa kanolemele. Pulu Yili-nga Minéle aku-sipako. Minéle-ni melemú yambuma mini kona pípili enini aima yambu lupa mele molemele yambuma-ni kanolemele, akiliinga-pe ⸤Pulu Yili-nga⸥ Minéle-ni yambu kanuma mini konama silimú Mini kanili naa kanolemele.” nirim.

9 Nikodimas-ni yundu nimba mele: “Ulu ima nambi-sipa wendu okumuye?” nirim.

10 Yesos-ni yundu nimba mele: “Nu Isrel-yambumanga ung-bo tunjuliele yi te akiliinga-pe i niker mele naa piliikunu lam. 11 Na-ni nundu aima sika nimbu siker: Oliu piliilimulumandu nilimulu; kanolemulumandu nimbu silimulu. Akiliinga-pe ung nilimulu ung ima eni pali piliiku liilimele yambu te mólu. 12 Ya ma-koleana uluma eni nimbu siliu kene eni ‘Gólu tokumnje.’ niku piliilimiláliinga pe ekupu mulú-koleana uluma nimbu sindu lem ‘Sika nikem.’ niku nambi-siku manda tondulu munduku piliingíye? Manda naa piliingí. 13 Yambu tilu kepe ola mulú-koleana suku naa puring. Yi tiluele mindi, mulú-koleana mania urum yili mindi ui mulú-koleana mulurum. Yu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili.

14 “Ui Moses-ni yambu naa pili kolea-wakana wambiye-kimbulu mele ku-kapa-ni tiliele liipa ⸤unjina-⸥ola ⸤topa⸥ ku topa munjurum ili mele aku-siku yambuma-ni Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili liiku ⸤unjina-⸥ ola ⸤toku⸥ ku toku panjingí. 15 Kanu-kene, ⸤ui yambu wambiyema-ni noku kunjuring kulungí tiring yambuma Moses-ni liipa ⸤unjina-⸥ola ⸤topa⸥ ku topa munjurum wambiye kapa-ni tiliele kanuku kene kona puring kanu-mele⸥ penga ekupu aku-siku ‘Yambuma-ni lupa-lupa ‘Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili yu uluma tepa molemú mele sika.’ niku tondulu munduku piliingí yambuma pali molku konjuku mindi pangi.’ nimba Pulu Yili-ni ‘Yu unjina-ola ⸤toku⸥ ku toku panjangi.’ nimbá nirim.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥

16 “Pulu Yili-ni mana-yambuma numanu aima lakupa monjupaliinga yunga Málu tiluele mindi mulurum akiliinga-pe yu ⸤mana-yambuma⸥ sirim. ‘Yambuma-ni lupa-lupa ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-ni sipa mundurum, oliu tepa liipa nokupa kunjuli yili.⸥’ niku tondulu munduku piliiku mulungí yambuma mindili noku molku kis-singí koleana naa puku, taki-taki molku konjuku mindi pangi.’ nimba yunga Málale sirim.

17 “Pulu Yili-ni Málalendu “Nu-ni mana-yambuma kot piliikunu enini ka-lkuna liiku mundani pui.” ni naa nirim. ‘Nanga kangale enini tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa na-kene molku kunjingí kupulanum-na liipa munjupili.’ nimba yu-ni Málalendu “Ma-koleana mania pui.” nimba yu liipa mundurum. 18 Yambu ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-nga Málale, oliunga nimba tinjirim yili⸥.’ nimba tondulu mundupa piliipa molumba yambaliinga kot naa pemba. Akiliinga-pe yambu te-ni ‘Yu aku-sipa naa molemú. Nanga nimba ulu te naa tinjirim.’ nimba piliimba yambale, yunga kotele kórunga wendu okum. Yambu kanili-ni Pulu Yili-nga Málu tiluele mendepolu molemú kanilindu ‘Yu sika Pulu Yili-nga Málale mólu.’ nimba piliirim yambu kanili kot piliilimú yili-ni liipa kot tenjipa “Yu kulupili.” nimba kórunga-ui tinjirim.

19 “Koteliinga ung-pulele i-sipa mele: Pa tíliele ma-koleana wendu urum akiliinga-pe mana-yambuma-ni ulu-pulu-kísima mindi teku kene pa tiliele numanu naa monjuku súmbulu tuliele mindi numanu monjulemele. 20 Yambu ulu-pulu-kísima telemelema-ni pa tiliele kanuku kis piliiku kene, ‘Pa tíliele-ni nanga uluma tepa mokeringa lenjemba.’ niku pa tílina wendu naa olemele. 21 Akiliinga-pe yambu ulu-sikama telemú yambale-ni ‘Pulu Yili-ni na liipa tapunjilimú-na ulu-pulu sika ima teliáliinga teliu uluma yambuma-ni kanangi.’ nimba pa tílina yu wendu olemú.” nirim.

22 Penga Yesos kene yunga lumbili anduli yima kene kolea Judia distrik lirim kolea tenga puku kene, akuna ena mare yu enini-kene molku, ⸤Yesos⸥ yu-ni yambuma no liinjirim. 23 Jon yu yambuma no liinjipa mulurumko. Kolea Sellim nondupa kolea Inon no pulele omba purumeliinga Jon yu-ni akuna yambuma no liinjirim, yambu pulele yu mulurumna no liingí uring. 24 (Jon yu ⸤yi nuim king Erot-ni⸥ ka ui naa sipili aku tepa mulurum.)

25 Walse ⸤No Liinjili⸥ Jon-nga lumbili anduli yima kene Juda-yi te kene anju-yandu tondulu tombulku niku kene, “Oliu nambi-sipu kimbu ki kangima lumaye tomulú kene Pulu Yili-ni oliu kake temba kanombaye?” niku tombulku niring.

26 Penga Jon-nga lumbili anduli yima Jon yu mulurumna oku kene niku mele: “Rapai, yi te no Jodan nekendu nu wasie muluringli kene nu-ni yu molemú mele niku sirinu yi kanili-ni no liinjipa molemúna yambu pulele pukumele.” niring.

27 Aku niring piliipa kene Jon-ni pundu topa nimba mele: “Mulú-koleana Pulu Yili-ni ‘Yi te ulu te tipili.’ ni naa nilkanje yi kanili-ni manda naa telka. 28 Na-ni eni ui nimbu sirindu piliiring mele akili i-sipa: Na-ni nimbu mele: “Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele na mólu. Pulu Yili-ni ‘Yi-nuim Kraisele molumba yili yu ombá.’ nimba na ui kumbi-lepa liipa mundurum.” nirindu piliiring kanili. 29 Yi ambu liimba ambale yili yunga mendepolu. Yi ambu liimba yili-ni ung nimbá mele yili yunga pulu lemba yili-ni piliimbandu kum lepa molumba. Yunga ungele piliipa kene aima numanu simba. Akiliinga, yili kene pulu lemba yili numanu simba mele na aku-sipu kamu numanu siliu. Ambu liimba yili olandupa. Yunga pulu lelemú yili yu-kene wasie we tapú-topa molemú, yi kanili mandupa. 30 Aku-sipa mele ne no liinjipa molemú yili yunga bili sika aima olandupa pumba. Nanga bili sika mania pumba.” nirim.

31 Yi wi-ola molupa kene mania urum yili yambumanga pali yu olandupale. Oliu mana-yambu molemuluma mana-mélemanga mindi molupu, mana-mélemanga mindi bima nimbu sipu temani tolemulu. Oliu mania-kilia, mulú-koleana molupa kene mana-mania urum yili yu yambumanga pali olandupale. 32 Yu-ni mulú-koleana kanupa piliirim mele nimba silimú akiliinga-pe yambuma-ni “Gólu tokum.” niku liiku su siku naa piliilimili. 33 Yambu te-ni yunga ungele piliipa liipa “Sika nikem.” nimbá yambale-ni aku-sipa “Pulu Yili-ni sika nilimú.” nimbáko. 34 Pulu Yili-ni liipa mundurum yi ili Pulu Yili yunga Minéle aima auli-tepa silimú numanuna pepa kapula telemáliinga yu-ni Pulu Yili-nga ungele sumbi-sipa nilimú. 35 Lapa-ni Málale numanu monjupaliinga ‘Mélema pali Málale nukupili.’ nimba sirim. 36 Yambu te ‘⸤Yu sika nikem.⸥ Yu sika Pulu Yili-nga Málale.’ nimba tondulu mundupa piliimba yambale taki-taki kona molupa mindi pumba, akiliinga-pe yambu te Málale liipa bulu sipa yunga ungele liipa su sipa naa piliimba yambale kona mululi ulu-pulele naa liimba. Yambu kanili ekupu kepe penga kam-kamu kepe Pulu Yili-ni mindili liipa simba ulu-pulele yu-kene wasie pelemú.