1 ⸤Ui yambuma-ni ulu-pulu-kis pulele tiring kene Pulu Yili-ni enini aima kondu kulurumeliinga⸥ pe ekupu nambulka nimulúnje? “Pulu Yili-ni oliu aima kamu we kondu kulupili kilia ulu-pulu-kísima kamu tepu molamili.” niamiliye? 2 Aku aima naa niamili. Oliu ⸤ekupu Krais-nga yambu molemuluma⸥ numanu kis akuma-ni oliu ui ulu-pulu-kísima numanu monjupu kene tirimulu numanu kis pirim akuma kolupa pora sirim. Numanu akuma kulurumeliinga aku-sipu ulu-pulu-kísima mundupu kilirumulu kanili. Pe ekupu kelepu nambi-sipu kapula ulu-pulu-kísima tepu molomulúye? ⸤Kelepu temulú kupulanum te naa lelemú.⸥ 3 Oliu no liirimulu ulu kanili-ni Krais Yesos kene oliu kene yambu tiluele mele mulurumulu. Penga Krais-kene yambu tiluele mele mulurumulaliinga yu kulurum kene ⸤oliunga ui-numanu-kis pirim-ma⸥ yu wasie kulurumulu. Ili naa piliilimiliye? 4 Pe no liirimulu akili-ni ⸤oliunga numanu kis uima pípili⸥ yu-kene wasie kolupu kene, yu wasie ónu tiring ónu-koleana pirimulu. Yu wasie ónu-koleana pirimulu kene Lapale-ni “Yu lomburupa ola mulupili.” nirim ulu-tondulu kanili-ni oliu ⸤ui-numanu-kis pípili⸥ molupu kis-sirimulu mele mundupu kelepu, ekupu ui-numanu-kisma kulurum, ekupu numanu kona kaíma pípili molemulu.

5 Krais kulurum kene oliu yu-kene wasie tapú-topu kulurumulu, aku lem pe yu lomburupa ola mulurum kene aima sika aku-sipu oliu yu-kene wasie tapú-topu lomburupu ola molupu yunu molemú mele wasie molomulúko. 6 Oliu piliilimulu, ‘Krais unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku panjiring kulurum kene Pulu Yili-ni oliunga ui pirim numanu kísima ‘Yu-kene wasie unji-perana kolangi.’ nirim. ‘Ulu-pulu-kis telemulumanga ulu-pulele tondulu naa pupili, oliu naa ambulupili, alsuku piliiku naa teangi akiliinga Krais-kene wasie kolangili.’ nirim, wasie toku kunjuring.’ nimbu piliilimulu. 7 Yambu te kolemú kene ulu-pulu-kísimani yunu alsupa liipa kapula naa ambulumba akiliinga ⸤ulu-pulu-kísima alsupu piliipu temulú kupulanum te mólu⸥.

8 ‘Ui Krais-kene wasie kulurumulaliinga yu-kene wasie molomulú.’ nimbu piliilimulu. 9 Oliu piliilimulu, ‘Krais lomburupa ola mulurum akiliinga kelepa kapula naa kolumba. Kululi ulu-pulele-ni alsupa yu kapula naa ambulumba.’ nimbu piliilimulu. 10 Krais kulurum ulu kanili-ni ‘Ulu-pulu-kísmani yu alsupa kundi naa tupili.’ nimba walsekale mindi kulurum. Akiliinga-pe ekupu yu we molemú ulu kanili-ni Pulu Yili-ni ‘Piliipu molupu wasie kapula-kapula molambili.’ nimba wasie molembele. 11 Aku-siku eni Krais Yesos-kene wasie tapú-toku molemeláliinga, ekupu ‘Oliu kulurumulu kene ulu-pulu-kísima mania purum. Pe ekupu ulu-pulu-kísima kene oliu kene tiluna naa molemulu. Pulu Yili-kene wasie kapula-kapula molemulu.’ niku piliiku molai.

12 Akiliinga eninga ui-we-numanuma kolupa numanu-kona pípili molemeláliinga ekupu ‘Ulu-pulu-kísmani oliunga kangima naa nukupili, kangi akuma-ni oliu ‘Ulu-pulu-kísma waka kolkuliinga teangi.’ nimba oliu kundi tomba kene aku naa temulú.’ niku tondulu munduku molai. 13 ‘Oliunga kangimanga kimbu-ki angiliimúma kene we méle angiliimúma kene akuma-ni tepu kis-sipu ulu-pulu-kísima teamili.’ naa niai. ‘Ulu akuma naa tepu ulu olandupale teamili.’ niku ‘Oliu Krais-kene wasie kulurumulu, ekupu kelepu kona molemuláliinga oliunga kimbu ki kangima pali Pulu Yili samili. Oliunga kangima pali Pulu Yili-ni nukupili. Akuma-ni ulu sumbi-nílima mendepulu tepu molamili.’ niku teai. 14 Pulu Yili-ni ui Moses nimba sirim ung-manima-ni eni naa nokupa, Pulu Yili-ni eni we kondu kolupa kene Málu Yesos-ni eninga nimba tinjirimeliinga eni Pulu Yili-nga yambuma molemeláliinga ulu-pulu-kíseleni ‘Na eninga auliele.’ nimba naa nokupa molumba, akiliinga ⸤eni aku-siku ‘oliunga kangima Pulu Yili-nga mindi.’ niku ‘ulu sumbi-nílima mindi teamili.’ niai.⸥

15 Ekupu ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-manima-ni oliu naa nokulemáliinga oliu nambulka temulúye? Ekupu Pulu Yili-nga we kondu kululiele-ni oliu nokulemú akiliinga ulu-pulu-kísima teamiliye? Aima mólu! 16 Yambu te-ni ‘yambu tenga kendemande-yambale molambu.’ nimbaliinga yu sika yambu kaniliinga ungma mindi piliipa liipa yunga kongunuma mendepulu mindili sipa tenjilimú. akili eni naa piliilimiliye? Aku-sipa mele-ko eni ulu-pulu-kíselenga kendemande tenjiku mulúngi lem aku tingéliinga kulungí. Mola Pulu Yili-nga kendemande tenjiku yunga ungma piliiku teng panjiku mulúngi lem aku tingéliinga Pulu Yili-ni ‘Eni yambu sumbi-nílima.’ nimba kanomba. Aku niku naa piliilimiliye? 17 Eni sika ui ulu-pulu-kíselenga kendemande-yambuma muluring akiliinga-pe ekupu Pulu Yili-nga ungma ⸤‘piliiku liangi.’ niku⸥ eni mani siring kene ung akuma aima tondulu munduku piliiku liiring, aku-siku tiringeliinga ekupu oliu-ni Pulu Yili-kene ‘Aima angke.’ niamili. 18 Ui ulu-pulu-kíseleni eni tondulu mundupa ka sipa ‘yunga kendemande-yambuma molangi.’ nirim akiliinga-pe penga Pulu Yili-ni eni tepa liipa wendu liirim kene eni ulu-pulu sumbi-nilieliinga kendemande-yambuma molemele.

19 ‘Na-ni ung-mani we simbu kene sumbi-siku naa piliingínje.’ nimbu eninga numanu-boma-ni we mana-ungma temani toku nilimele mele niker. Ui ‘ulu-pulu-kísima eninga kimbu ki kangimanga pali yi-nuim mele mulupili.’ niring kene tondulu mundupa nukurum kene kimbu ki kangimanga mélema-ni ulu-pulu-kaí te naa teku, ung-manima topa pula topa kalaru molemú ulu-pulu-kísima mindi olandupa-olandupa ka-kongun mele mendepulu teku muluring, aku-siku mele ekupu topele toku ‘kimbu ki kangimanga pali ulu sumbi-nílimanga kendemande mele molamili.’ niku Pulu Yili kanupa kaí piliilimú ulu-pulu-kaíma kene ulu-pulu sumbi-nílima kene akuma mindi teku molai. ‘Pulu Yili-nga yambu kake tílima molamili.’ niku aku teai.

20 Ulu-pulu-kísimani eni ambulurum kene yunga kongun-kendemande tinjiring. Ulu-pulu sumbi-niliele-ni eni kapula ambulumba kupulanum te naa lirim. 21 Ui teku muluring uluma ekupu piliiku kene pipili kolemele ulu kanumanga ui méle kaí nambulkama liiringiye? ⸤Méle kaí te naa liiring kanili.⸥ Ulu-pulu-kis tiringimanga eni kululi ulu-pulele mindi liiku, ⸤mulungale pali kolea-kísina molku kis-siku mindi pungí kupulanum-na puring⸥. 22 Akiliinga-pe ulu-pulu-kísimani eni ui ka-mele sipa ambulupili muluring kene Pulu Yili-ni ‘Naa ambulupili.’ nimba eni wendu liirim, ekupu eni yunga kendemande-yambuma molemele. Aku-siku molemeláliinga yu-ni eni méle kalombandu eni numanu kake tílima silimú liilimele. Kanu-kene numanu kake tili pelemú yambumandu “Kona molku konjuku mindi pangi.” nimbá. 23 Ulu-pulu-kíseleni yunga kongun tenjilimele yambuma méle kalemú. Méle kalemú akili enini kolkuliinga molku kis-siku mindi pungí ulu-pulele silimú. Akiliinga-pe oliu Krais Yesos oliunga Auliele yunu-kene wasie tiluna kapula-kapula molemulu kene Pulu Yili-ni oliu méle te we silimú. Méle we silimú akili oliu kona molupu konjupu mindi pumulú ulu-pulele silimú.