1 Angmene, ⸤‘Tepu molamili.’⸥ nikereliinga ⸤ung te-wasie niambu:⸥ Oliunga anda-kolepalima-ni ⸤tiring mele piliipu kene ‘Aku-sipu naa tepu molamili.’ niker. Enini⸥ tiring mele alsuku mimi-siku piliangi niambu. ⸤Kolea Isip ka-kongun teku molku Isip munduku kelku wendu oku kene Pulu Yili-ni enini nokumbandu kupana suku mulurum⸥ kupana maniakundu molku, numú ⸤‘Kunduli’ nili⸥ akuna ⸤uring kene akili ekendu-ekendu pupa pala mele tirim, no-numú⸥ ai-suku-singi akuna oliunga anda-kolepali yambuma kupulanum lirimna kimbu kambiliiku oku puring kanili. 2 ⸤‘Oliu Krais lumbili pulimulu. Yunga yambuma kamu molamili.’ nimbu no liilimulu mele⸥ oliunga anda-kolepalima Moses-nga yambuma molku yu mindi lumbili pungíndu kupana sukundu puku, no-numúna puring akili no liiring mele tirim. 3 ⸤Kolea-wakana pungí puring kene⸥ Pulu Yili-ni langi sirimele enini pali noku, 4 Pulu Yili-ni ⸤ku tenga⸥ no sirimele enini pali nuring. Ku kanili, Pulu Yili-nga kuli, kanili enini-kene tapú-topa purum, ku kanili Krais yunu. 5 ⸤Pulu Yili-ni aku-sipa enini nukurum, yu enini-kene wasie puring⸥ akiliinga-pe eni pulele-ni ⸤tiring mele⸥ Pulu Yili-ni kanupa kis piliipa ⸤‘Kolangi.’ nirimaliinga⸥ kolea-wakana kolea lupa-lupamanga eninga ónuma lirim.

6 ‘Ui Isrel-yambuma-ni ulu-pulu-kísima tingíndu numanu siku muluring mele oliu ekupu aku-sipu naa molamili.’ nimba Pulu Yili-ni ‘Enini tiring mele temanima bukna mulupili tangi.’ nirim.

7 Ui we-mélemandu ‘Oliu nokolemele pulu yambuma.’ niku ambolku popu toku muluring mele naa molai. Aku-siku tiringeliinga Pulu Yili-nga bukna ung te molemú akili i-sipa mele:

8 Ui yambu mare wapera toku waperanale telsiliiku anduring mele eni naa teai. Ui aku-siku tiring kene Pulu Yili-ni ena tiluna yambu tuwendi-tre tausen turum kuluring.

9 Auliele ⸤sika oliu kondu kolupa táka-nimba molupa lkisipa arerembi naa kolemú akiliinga-pe⸥ ‘Yu aku-sipa molemú molumba.’ niku ‘Yunga ungele liipu su sipu oliu numanale-ni piliimulú mele tepu molamili.’ niku aku-siku naa niai. Ui yambu mare aku-siku niku muluring kene Pulu Yili-ni wambiyema enini muluringna liipa mundurum, akuma-ni enini noku kunjuring kene kuluring kanili.

10 Ui yambu mare Pulu Yili ung-mura siku ‘Yu oliu-kene tepa kis-silimú.’ niring mele eni aku-siku naa teai. Ui aku-siku tiring yambuma Yambu Topa Kunjuli ⸤Angkellale-ni⸥ topa kunjurum.

11 Ulu wendu urum ima we wendu naa urum. ‘Ui aku tiring mele uluma yandupa temanima piliiku kene aku-siku naa teangi.’ nirimeliinga ulu ima wendu urum. Ui ulu akuma tiring kene Pulu Yili-ni enini arerembi kolupa kene topa kunjurum. Ekupu ‘Yandupa-yambuma kanuku kene aku-siku naa teangi. Aku-siku tingí kene tembu mele kanangi lip-lipi topu liipu ora sambu.’ nimba ‘Temani akuma bukna tonjai.’ nirimeliinga bukna tunjuring molemú. ‘Yandupa-yambu’ nikerale oliu molamili kolea pora nimbá enama wendu ombá yambu akumandu niker.

12 Akiliinga, ‘Oliu numanu tondulu pípili molemulu. Enini tiring mele aku-sipu manda naa temulú. Pulu Yili-ni na kanupa kaí piliilimú.’ niku mulungí yambuma piliiku kongnjuku molai. ⸤Kurumanga nuim Seten-ni ‘Eni ulu-pulu-kísima teangi.’ nimba kundi tomba kene⸥ eni ‘Ulu-pulu-kísma temulúnje.’ niku piliiku kanuku kaí teku naa mulúngi lem aima sika ulu-pulu-kísima tingí. 13 Eni kundi tolemú ulele kepe yambu lupama pali kundi tolemú uluma kepe kundi tolemú uluma lupa-lupa mólu, tilu-sipa mele mindi. Pulu Yili-ni oliu liipa tapunjumbandu ena tiluringa kepe enimbu naa kolupa mundupa naa kelepa, oliu piliipa kanupa mindi molupa nokulemú. Eni ⸤ulu te-ni⸥ kundi tomba kene kundi tomba yambuma Pulu Yili-ni ‘Eninga tondulale mania pupili. Kundi tolemú ulelenga tondulale olandupa pupa yambuma topa mania mundupili.’ nimba naa molemú. Eni ⸤méle-teni⸥ kundi tomba temba kene eni takara toku pungí kupulanum te akisinjimba. Eni ⸤ulu te-ni⸥ kundi tomba kene ‘eni kamu naa liipili, tondulu pangi.’ nimba yu-ni aku temba.

14  Na numanu monjuliu yambuma, ⸤eni naa kanuku kaí teku kene ulu-pulu-kis te tingéliinga⸥ we-mélemandu ‘Oliu nokolemele pulu yambuma.’ niku popu toku kalemele méle akuma bulu siku, aku telemele koleama munduku kelku takara toku pai. 15 Na-ni numanu tondulu pelemú yambumandu nikereliinga niker mele eni-enini piliiku apurai. 16 ⸤Yesos Krais-ni “Ili liiku nai.” nirim mele piliipu kene pllawa-bret kene no-waen kene nomulúndu⸥ Pulu Yili-ni tepa konjulimú no-waenele “Angke” nimbu nombu kene nilimulále-ni, Krais-ni oliunga nimba yunga memi onde lepa kulunjurum memale kene liipu tere lepu molemulu kanili. Pllawa-bret puka topu nolemulu kene Krais-nga kangiele kene liipu tere lepu molemulu kanili. Sika niker mola móluye? 17 Akiliinga, bret tiluele mindi nolemuláliinga oliu ⸤kene Krais kene⸥ kangi tiluele mele molemulu. Yambu pulele molemulu akiliinga-pe bret tiluele, oliu yambuma kangi tilueleko.

18 Isrel-yambuma-ni ulu te piliiku telemele mele piliai: Pulu Yili popu toku kung mélema kalku silimele kene Pulu Yili kalku silimele kung méle kanuma oku nolemele yambuma kene, Pulu Yili popu toku kung mélema kalemele yambuma kene, enini pali numanu tiluna pupili Pulu Yili popu toku kalku molemele kanili. 19 ⸤Akiliinga-pe⸥ aku nikereliinga ‘Kuma kene unjima kene liiku angnjiku ‘Ima oliu nokolemele pulu yambuma.’ niku langima popu toku kalemele langima-ni ulu te telemú.’ nimbu piliipu kene nikerye? Mola ‘Ku kanuma kene unjima kene akuma-ni ulu te telemú.’ nimbu piliipu kene nikerye? 20 Aima mólu! ⸤Aku-sipu nimbu piliipu kene naa niker.

Niker akili i-sipa mele:⸥ Ulsu molemele yambuma-ni ⸤we-mélema⸥ popu toku kalemele kene kuruma mendepulu koyoku dima siku Pulu Yili naa silimele. ⸤Walsekale Pulu Yili kene kuruma-kene wasie liiku tere leku dima kapula naa singí. Kuruma lupako, Pulu Yili lupako.⸥ ‘Eni kuruma kene wasie tapú-toku naa mulungí kene kapula.’ nimbu piliiker. 21 Auliele-nga no-waenele kene langiele kene noku, kurumanga langima noku, liiku tere leku walse tenga puku noku walse tenga puku noku, aku manda naa tingí. Auliele-nga langi-poluna kene kurumanga langi-poluna kene, walse tenga puku noku walse tenga puku noku tingí kapula naa-ko temba. 22 Mola “Auliele-ni oliu numanu kis panjipili.” niamiliye? Yunga tondulale mandupa, oliunga tondulale olandupaye? ⸤Aku-sipa mólu akiliinga yunu mendepulu piliipu numanu monjupu molamili.⸥

23 ⸤Yambu mare-ni niku mele:⸥ “⸤Oliu Krais-nga yambuma-ni⸥ uluma pali kapula temulú. ‘Mólu!’ nimbá ung-mani te naa pelemú.” ⸤nilimele.⸥ ⸤Sika ung-mani akuma-ni oliu naa nokulemú⸥ akiliinga-pe ulu akumanga pali mare telemulu kene ulu akuma-ni oliu liipa naa tapunjulimú. “Telemulu uluma pali ung te mólu.” nilimelale sika nilimele akiliinga-pe ulu akumanga pali mare telemuluma-ni oliu ⸤Krais-nga yambuma molomulú mele⸥ tepa tondulu naa mundunjulimú. 24 ⸤Oliu Krais-nga yambuma-ni⸥ “Nanu mindi kapula molupu numanu simbu uluma teambu.” ni naa niamili. ⸤Oliunga⸥ anginipili molku kunjingí uluma teamili.

25-26 ⸤Akiliinga ulu te i-sipa mele:⸥ Langi maket telemele koleana puku kene “Langi ili-ni kuru koyúnginje? Langi ili-ni we méle-te angnjiku ‘pulu yambu te’ niku popu túnginje?” niku aku-siku langima naa piliiku apuruku, we ⸤taropu toku⸥ liiku nangi. ⸤Akiliinga ung te Pulu Yili-nga bukna molemú, akili i-sipa mele:⸥

27 Krais naa piliili yambu te-ni enindu “Langi wasie námili wai.” nimbá kene ‘Pamili.’ niku pilííngi lem aku kapula. Ung te mólu. Pungí kene singí langima pali walu-siku nai. Numanale-ni piliiku kene, ‘Ili kapula nomulú mola langi ili-ni gólu tuli pulu yambu te popu toku síngi lem nomulú kene kapula naa temba.’ niku aku-siku numanu liiku naa mundai. Langi singíma ung te naa walsiku walu-siku liiku nai. 28-29 Akiliinga-pe yambu te-ni enindu nimba mele: “Langi ili pulu yambu te popu topu kalúmulu.” nimbá mola “Langi ili kuru koyúmulu.” nim lem kapula “Akili nomulú kene oliu nimba sikem yambale-ni ‘Enini piliiku telemele mele oliu aku-sipu piliilimulu.’ nimba piliimba.” niku piliiku kene naa nai. Sika eni-enini numanale-ni ‘Ulu te mólu.’ niku piliilimili akiliinga-pe nimba simba yambu kanili-ni eni Krais-nga yambuma-ni langi akuma piliiku kanuku kene nungí kene kanupa kene yu-ni numanale-ni piliipa kene ‘Na-ni we-mélema popu tombu kene ung te mólu.’ nimba piliimba. Akili kapula naa temba.

⸤Akiliinga-pe eninga yambu te-ni walsipa piliipa kene nimba mele:⸥ “Na-ni ‘Ulu te teambu.’ nimbu kene ‘Aku tembu kene yambu te-ni ulu tembaliinga piliipa sundupa kene alsupa yu-yunu piliipa tepa kis-simbanje.’ nimbu ulu tembuma piliipu apurupu, mare tepu mare mundupu kelepu naa tepu nambimuna tembunje? Tembu mele nambimuna na-nanu kapula naa piliipu sumbi-sipu tembuye? 30 ⸤Pulu yambu gólu túlima popu toku kalungí⸥ langima yambu mare kene wasie langi nombu molomulú kene Pulu Yili-ndu “Angke” nimbuliinga nombú kene yambu te-ni na-ni tembu mele yunga numanale-ni apurupa piliipa kene nandu “Tekunu kis-sikenu.” nambimuna nimbáye? ⸤Pulu Yili-ndu “Angke” nimbu kene nombú langimanga ung te mólu. Aku tembaliinga yambu te-ni nandu ung te nimbá kene mandaye?⸥” nimba walsipa molemúnje?

31 Akiliinga, ⸤eninga yambu te-ni aku-sipa nimba walsimbaliinga ung te pundu topu niambu:⸥ Eni langi nungí mola no nungí mola ulu te tingí kene ulu tingí akuma pali tingíndu ‘Pulu Yili kape nimbu yunga bi paka tunjamili.’ niku ulu akuma teai. 32 Juda-yambuma-ni kanuku kis piliilimili uluma naa teku, Juda-yambu naa molemele yambuma-ni kepe kanuku kis piliilimili uluma naa-ko teai. Krais-nga yambu mare-ni kanuku kis piliilimili uluma kepe naa-ko teai. Nu-ni tiní mele yambu te-ni kanupa kene yu-ni tepa kis-simba ulu te naa ti. 33 ‘Na-ni tembaliinga yambuma pali kapula molangi.’ nimbu uluma pali piliipu apurupu teliu mele, aku-siku ⸤teai⸥. ‘Na-ni tembaliinga na kapula molambu.’ mola ‘Tembaliinga na bi ola mulupili.’ mola ‘Tembaliinga na méle pulele nosambu.’ aku-sipu naa nimbu, ‘Na-ni tembaliinga yambu pulele Pulu Yili-ni tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa munjupili.’ nimbu uluma piliipu apurupu teliu ⸤mele eni aku-siku teai⸥.